Järgmiseks õhtuks oli Elisabeth leidnud endale töö ja tema meeleolu märgatavalt paranenud ning paar päeva hiljem pakkis ta asjad ja astus ruumist välja. Viimaseks lubaduseks vaid: „I’ll be back!”.
Hingasime kergendusega. Teadmine, et see õudne tüdruk on läinud, andis maailmale palju uusi värve juurde.
Tähistasime reede õhtut ja Elisabethi lahkumist köögis teistega juttu ajades. Hiljem läksin oma ruumi ja pugesin teki alla. Võtsin e-lugeri ja hakkasin lugema Orson Scott-i meistriteost Enderi sarjast. Olin mõnusalt süvenenud, kui uks läks lahti ja tuppa astus Susi.
“And this is the coolest room in the building!” Seletas ta kellelegi. “Is it not cool? Look at that…oh…” nägi ta mind lugemas ja tutvustas enda kaaslasele.
“So that is it. In this bunk sleeps Jack, here sleeps Williams and this is Hardo. Trust me on this. This is definetly the coolest room.” Ta nägi et tüdruk on väheke külmast võetud ja täiendas enda sõnavõttu: “One of our windows is broken and we can’t close it. We used bed linen to cover the crack but it is still a bit chill here.”
“Come here! I will keep u warm.” tõmbas ta tüdruku endale lähemale. “Actually. Lets go to my bed. It is a bit warmer there!” Susi ronis voodisse ja vaatas kuidas tüdruk endal särgi üle pea tõmbas ning seeliku üle puusade lükkas. Nägin silmanurgast tüdruku sitsilisi stringe ja kuidas ta ennast Susi voodisse upitas.
Lugesin raamatut valgustatud ekraanilt ning tänu pimedale ruumile minu nägemisulatus piirdus ainult häguste pildikestega ülejäänud ruumist. Katsusin keskenduda oma raamatule, kuid noore neiu paljas ihu tõmbas tahes tahtmata pilku. Jätkasin lugemist.
“Ooo…U have done some workout. Aren’t u?” keelitas Susi enda kaaslast, ise samal ajal ilmselget irvitades. “I am doing some myself. Touch it here…”
Vaid mõned minutid hiljem oli ruum täis helisid, mis viitasid tüdruku oskuslikele oraalvõtetele. Olin oma mõtetega puntras. Kas peaksin minema ruumist välja? Oleks ehk viisakas natuke privaatsust anda?
Võitlesin mõtetega ja viimaks otsustasin, et kui neid ei häiri minu seal olek, siis ei häiri ka mind nende tegutsemine ning katsusin uuesti raamatusse süveneda, mis osutus oluliselt raskemaks kui arvasin.
Viimaks said kõik oraalvõtted demonstreeritud ja tüdruk puges tagasi Susi kaissu. Susi ei hakanud enam midagi ilustama, haaras tüdrukul puusadest, keeras ta kõhuli ning sättis koera poosis oma tööd lõpule viima. Kuna tekk oli neil selleks hetkeks pealt kadunud, siis minu nägemisulatusse jäi seekord kogu lava. Paarike tegutses häirimatu rütmiga. hämaruses oli näha vaid varjundid, mis liikusid rütmiliselt edasi-tagasi. Seksile omaste helidena oli kuulda lirtsumist kui mees sisened erutusest nõretavasse emasesse ning laksude saatel puusadega vastu tema tagumikku rammis. Tõmbasin enda pilgu tüdruku rindadelt, mis hüpnotiseerivalt õõtsusid ja süvenesin jälle raamatusse.
Peale pikka rammimist oli ruum täis seksi hõngu ja oli kuulda kuidas paarike hakkas tööga lõpule jõudma. Tüdruk tõmbas teki üle pea ja puges sügavusse. Viimastest helidest võis järeldada, et Susi sai lõpetuseks veel viimase oraaldemonstratsiooni ja tüdruk imes viimse kui piisa spermatosoide ning neelas need ühekorraga alla.
„You think he is sleeping?” kuulsin Susi häält ja küsimus oli ilmselgelt minu pihta suunatud.
Tundus natuke naljakas üldse sellist asja arutada, kuna hoidsin käes valgustatud e-lugerit, nii et vastasin talle ise: „Are kidding me? U can say that it’s impossible to sleep when u have live porn show going on in room!”
Peale Susi mõningat irvitust hüppas neiu voodist välja ja läks WC-sse ennast värskendama. Järgisin tüdruku eeskuju ning hüppasin voodist välja. Suundusin akna juurde ja võtsin telefoni laadimast. Ümber pöörates oli tüdruk jõudnud jälle ruumi astuda ja tule põlema panna. Mind voodist väljas nähes ta veidike kohmetus ning hüppas rutuga jälle Susi kaissu.
Kiire pilk tüdrukule valgustatud ruumis viis mõtted Susi eelnevale märkusele tema suurepärasest vormist. Vorm oli tõesti hea, aga treeninguga nii ümmargust vormi naljalt ei saavuta.
„Can I sleep in your cuddle tonight?” kuulsin neiut küsimast ja sedasi nad ka magama jäid.
Nädal aega muretut elu ja maksutagastuse ootamist, et saaksin ära teha teise aasta viisa. See saabus neljapäevaks ja oli heaks boonuseks olemasolevale tööotsale. Sain lõpuks sisse anda ka viisa taotluse.
Sõin kõhu täis India restoranis ja tagasi tulles ühinesin piljardilaua taga ootava meeskonnaga. Õhus oli tunda ärevust. Ringi vaadates tundus kõik normaalne, aga samas oli siiski midagi valesti. Mõned minutid hiljem astus ruumi Elisabeth.
Mind nähes jäi ta seisma teiselpool piljardilauda. Toetas käed lauale, viskas kiire pilgu minule ja hakkas tühja kohta põrnitsedes kogeledes rääkima: “Hi. I…I am coming back to your room today.”
Ma ei suutnud seda uskuda. Kas nad tõesti lubasid ta tagasi? Olin korralikult rivist välja löödud ja piljardi mängimisest ei tulnud midagi välja. Võtsin enda asjad ja läksin ruumikaaslasi hirmutama.
„Elisabeth is back!” oli esimene lause, mille välja suutsin öelda.
„Hahaa…good joke!” naersid teised.
„I am not kidding. She is living in other room right now, but she told me, that she is coming back to our room. She already talked about it in reception.” üritasin irvitavaid kaaslasi veenda enda õudusunenäos.
„Yeah right! I havent seen her in this hostel for a week!” vaidles Williams ikka vastu.
„I am telling u! She is back and she wants to come to our room! I am not fucking kidding! If she comes back, than I move out!” olin ilmselgelt endast väljas ja Williamsi ilmest võis järeldada, et ta hakkab mind juba vaikselt uskuma.
Tunnike hiljem nägi ka tema Elisabethi maja peal ringi liikumas ja minu jutt ei kõlanud enam üldse nii ebareaalsena.
„Why the fuck does she wants to come to this room?” Oli nüüd juba ka Williams mures.
Jõudis kätte pühapäev. Susi oli olnud kellegi vastu ebaviisakas, mis ilmselt tähendas, et ta pruukis oma keelt natuke liiga seksistlikul teemal ja see õnnetu teine osapool polnud harjunud rääkima seksist nii vabas vormis. Susile tähendas see teise hostelisse kolimist, kuna tema seal viibimist enam ei pikendatud. Juhtus täpselt see, mida lubati mõrvarlike mõtetega Elisabethi kohta, kes Maze backpackeris rahuliku südamega edasi kummitas.
Susi välja kolimisega vabanes voodikoht ja selle täiteks saabus esmaspäevaks meie ruumi ka Elisabeth. Kadusin ruumist Elisabethi saabudes. Läksin linna peale arstlikku komisjoni kopsu röntgenit tegema ja mõlgutasin mõtteid, mida edasi teha.
Tagasi hostelisse jõudes ootasid ees Jack ja Williams.
„Fuck that! I am flighing away! I am not gonna stay here with Elisabeth!” oli teinud enda otsuse.
„Where are you going then?” uurisid kaaslased.
„I am going to Perth! I have wanted to see other side of Australia anyway and it doesn’t matter where I wait my visa reponse.” selgitasin enda olukorda.
„Sounds cool…when are u leaving?”
„As soon as possible.” võtsin juba arvutit välja et lennupileteid otsida.
Juba tunnike hiljem tuli mailile vastus, et viisa on olemas ja pileti ostsin ka järgmiseks hommikuks. Pakkisin asjad, tegin viimased piljardid ja hoidsin ennast Elisabethist nii kaugele kui võimalik.
„Where is Susi?” oli üks viimaseid lauseid, mida kuulsin Elisabethi suust ja sellega sai ka selgeks, miks ta nii kangesti meie ruumi tahtis kolida. Tundus, et ta oli kergelt meelitatud Susi isiksusest, kellel kõigest ükskõik oli ja rääkis ka Elisabethiga seksistlikul alatoonil. Vastuse peale, et ta visati hostelist välja, oli näha tema tuju märgatavat langust.
Kadusin sealt hommikul. Lennuki peale istudes ja tagasi mõeldes sain veelkord kinnitust, et mu elu on mulle ikka armas.
Deception 